Sa oled siin

Tuleviku rahvaraamatukogu kui info- ja kogukonnakeskus

1. aprill 2021 - 12:32
Viimsi raamatukogu. Foto: Tiiu Valm
Viimsi raamatukogu. Foto: Tiiu Valm

Meie raamatukogudel seisavad lähiaastatel ees suured muutused, sest need liiguvad üha enam info hoidjast nõustajaks, suunajaks ja harijaks. Selleks on kultuuriministeeriumis peatselt valmis seadusemuudatused, mis viivad raamatukogude senise tegevuse ja toimimise täiesti uuele tasemele. Samuti on järgmine aasta suisa raamatukogudele pühendatud. Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm avab ukse raamatukogude maailma ja kirjutab lähemalt, milliseid uuendusi lähiaeg toob.

Raamatukogu on müstiline paik, sest keeruline on sealt väljuda midagi kaasa võtmata. Olgu kaasavõetavaks siis väljaanded või loetust juba omandatud teadmised. Väiksema kogukonna raamatukogus võivad selleks olla ka kohalikud uudised või lihtsalt rõõm inimestega suhtlemisest.

Paljudes riikides on raamatukogud veelgi enamat. Need on justkui kogukonna kompetentsikeskused. Näiteks Helsingis ja Aarhusis on kogukonnakeskusteks kujundatud raamatukogud ilmekalt näidanud, et need on ka õppimise, huvitegevuse ja meelelahutuse keskkonnad. Raamatukogust kui neutraalsest ja usaldusväärsest asutusest on saanud kaasaja ja avalike arutelude paik. Naaberriikidega võrreldes võib arvata, et Eestis on raamatukogude rolli laienemine veel ees.

Raamatukogu rollist ühiskonnas

Rahvaraamatukogudel on rahvusluse ja keele arengu ning identiteedi kujunemisloos väga oluline osa. Võib öelda, et raamatukogu on kui ühiskonna instrument, mille kaudu tehakse informatsioon, kultuur ja teadmised kättesaadavaks. Raamatukogu on ka teejuht, mis aitab infokülluses õigeid valikuid teha, sest tõuseb raamatukogu kui meediapädevuste kasvataja tähtsus.

Aktuaalsed jagamis- ja rohemajanduse teemad on raamatukogude toimimisele väga olemuslikud ja südamelähedased. Annab ju raamatukogu kogukonna ressursi tasuta kasutamiseks. Tuleviku globaalseid arenguid silmas pidades võib arvata, et raamatukogud ei kao, kuna omamise, sealhulgas informatsiooni omamise soov väheneb, kuid taaskasutus üha laieneb.

Vaatamata Eesti e-riigi kuvandile ei ole siiski kõigil inimestel kodus internetti, arvutit või nutitelefone. Uuem ja ka väärtuslik info levib endiselt maksumüüri taga, sest ka loojad peavad töö eest tasu saama, kuid taas – appi tuleb raamatukogu. Selliseid võimalusi on lõputult.

Uuendusmeelne raamatukogu kõigi teenistuses

Ka Eesti omavalitsustel on tahe muuta raamatukogu ägedaks kohtumiskohaks. Ruumide ja teenuste arendusega juba tegeletaksegi, kuid ootamatult saabunud koroonaepideemia suunas raamatukogude teenindust ja teenuseid järsult.

Kui 2020. aasta märtsis läks kultuurielu karmide piirangute tõttu lukku, jäid raamatukoguteenused piiratud ulatuses avatuks. Kriisis tuli olla nutikas. Nii ilmusid kasutusele näiteks raamatukapid ning veebiüritused, juhendamine ja koolitused.

Üleriigilise raamatukogude digipöördeta pole võimalik säästa rutiinsetele tegevustele kuluvat aega ega saavutada kasutajale vajalikku mugavust, mida meil igapäevaelus uueks normaalsuseks peetakse. Veebipõhised otsingusüsteemid, iseteenindus ja nutikassad, pakiautomaadid, uued makseviisid – seda kõike eeldatakse ka raamatukogudelt.

Rahvaraamatukogude seadus vajab muudatusi

Visioonidokumendis „21. sajandi raamatukogu“ on raamatukogude valdkonna arengut takistava asjaoluna välja toodud, et raamatukogude tööd puudutavad õigusaktid on ajast maha jäänud. Rahvaraamatukogu seadusesse tehti olulisemad sisulisemad muudatused viimati 2007. aastal. Kuna infoühiskond on vahepeal kiiresti arenenud, elanike infovajadus ja haldusterritoriaalne jaotus muutunud, ei ole kehtiv seadus enam piisavalt paindlik, et tõsta raamatukoguteenuse kvaliteeti või arendada rahvaraamatukogude võrku.

2020. aasta alguses valmis kultuuriministeeriumis rahvaraamatukogu seaduse muutmise väljatöötamise kavatsus. Selles toome välja suuremad murekohad ja võimalikud lahendused, et haldusreformi järgselt luua uus perspektiiv raamatukoguvõrgule järgnevaks kümneks-kahekümneks aastaks.

Oodata on uusi koostöövorme raamatukoguvõrgu ja teenuste arendamiseks. Uus regulatsioon peab tagama, et ükski piirkond ei jääks infovaeseks ning kõigil oleks vaba ja piiramatu juurdepääs tasuta ja tasulisele informatsioonile, võimalus saada osa kultuurist ja riigiteenustest ning ligipääs riigi ja omavalitsuse teenuste toele. Ka raamatukogude omanikele peab tekkima parem mängumaa näiteks teenuste ühisarenduseks, et need muutuksid tänapäevasemaks ja kasutajasõbralikumaks.

Juba aprillis võtavad kuju eelnõu ja sellega seotud teiste seaduste eelnõude ja määruste kavandid. Mais tutvustame eelnõud huvirühmadele ja toimuvad kaasamisüritused. Kooskõlastusringile ministeeriumitesse ja huvirühmadele võiks eelnõu jõuda juunis. Seaduse muutmise eelnõu esitame valitsusele selle aasta lõpuks.

Tulevast raamatukoguaastast

Järgmine aasta tuleb põnev, sest kultuuriministeerium on 2022. aasta pühendanud raamatukogudele. Ettevalmistused selleks juba käivad ja ettevõtmisi asub juhtima Eesti Rahvusraamatukogu.

Peaaegu igal inimesel on elu jooksul isiklik kogemus raamatukogust. Raamatukogude teema-aasta keskendubki raamatukogude tähendusele, väärtusele, mõjule ja muutuvale rollile kogukonnas ning ühiskonnas. Kindlasti toimub põnevaid arutelusid ja üritusi, kuid tutvustatakse ka teenuseid, mida veel mõni aeg tagasi ei peetudki raamatukogude vastutuseks.

Raamatukogu pole ammu ainult raamatute kogu, vaid raamatukogu on ennekõike inimesed.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

01.04.2021|Kultuuriministeerium

Anneli Ott: lisaeelarve 42 miljonit eurot võimaldab sektoril ellu jääda

Riigikogus kiireloomuliselt menetletav 641 miljoni euro suurune lisaeelarve toob mahuka abipaketi ka kultuuri- ja spordivaldkonnale. Pisut kergemalt saavad hingata nii organisatsioonid kui ka vabakutselised loovisikud, sest abipakett võimaldab sektoril jääda ellu.

Theodor Sink. Foto: Kaupo Kikkas
01.04.2021|Kultuuriministeerium

Eesti on fookuses mainekaimal klassikalise muusika saidil Bachtrack

Eesti noored muusikud ja Eesti muusika on fookuses globaalse haardega klassikalise muusika saidil Bachtrack, mis on üks tunnustatumaid kanaleid nii muusikaprofessionaalide kui ka kõrgkultuurihuvilise publiku hulgas.