Sa oled siin

Etendusasutuse seadus – kaua tehtud kaunikene

1. aprill 2021 - 12:30

Etendusasutuse seaduse muutmise protsess on kestnud pikalt. Nüüdseks on huvigruppidele ja ministeeriumidele kooskõlastamiseks saadetud eelnõu teine versioon, mis on võtnud arvesse ja kommenteerib varasema kooskõlastusringi käigus laekunud ettepanekuid. Täpsemalt kirjutab protsessist kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli.

Etendusasutuse seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus planeeritavate muudatustega saadeti valdkonnale tutvumiseks juba 2016. aasta veebruaris ja eelnõu esimene versioon kooskõlastamiseks 2018. aastal. Teine versioon saadeti huvigruppidele ja ministeeriumidele kooskõlastamiseks veebruaris 2021, võttes arvesse ja kommenteerides varasema kooskõlastusringi raames laekunud ettepanekuid. Kuna tegemist on valdkonna jaoks väga olulise dokumendiga, siis pigem kaua tehtud kaunikene võikski olla mõistetav põhimõte. Järgnevalt juba protsessist täpsemalt.

Milline on etendusasutuse seaduse muutmise peamine eesmärk?

Seaduse muutmise põhiline eesmärk on luua kõikide etendusasutuste toetamisega seotud osapoolte jaoks selge etendusasutuste riigipoolse rahastamise süsteem. Kõikide osapoolte all mõeldakse kõiki etendusasutusi juhtivaid ja etendustegevuses kaasa löövaid inimesi, ministeeriumi ning partnerorganisatsioone, mille esindajad on toetuse taotluste hindamiskomisjonides.

Kuidas muutub seaduses etendusasutuse mõiste?

Etendusasutuse mõistega hõlmatakse paindlikumad töövormid, enam ei pea olema kõikide loominguliste töötajatega töölepinguid vaid aktsepteeritakse ka muid võlaõiguslikke lepinguid ning samuti ei nõuta kõikidelt asutustelt loomenõukogu olemasolu. Etendusasutuste rahastamise puhul ei reguleerita kõikide muusikavaldkonna asutuste riigieelarvest toetamisega seonduvat. Seaduse pika muutmisperioodi jooksul on muusikavaldkonna taotlusvoorude juriidilised alused juba korrastatud, ehk siis ministri määrused sõnastatud.

Millised on peamised muudatused?

Suurimaks muudatuseks võrreldes seni kehtiva seadusega on rahastamissüsteemi viimine määruse ehk rakendusakti tasandile ning selle täpsem ja põhjalikum lahtikirjutus. Praeguses seaduses piirdub kogu kirju Eesti teatrivaldkonna asutuste hindamine ainult kahe kriteeriumiga – rahvuskultuuriline ja regionaalne tähendus. Need on küll kahtlemata kaalukad kriteeriumid ka edaspidi, kuid nende kahe mõiste alusel ei saa võrrelda kümneid asutusi. Samuti ei anna praegune seadus mingeid selgitusi, kuidas neid mõisteid avada või viiteid võimalikule hindamisskaalale. Need aspektid on ebaselged nii taotlejatele kui ka hindajatele.

Miks on vajalik määruse lisamine seadusele?

Määrus hõlmab kõiki rahastamise tahke ning erinevalt seadusest on määruse muutmine ning täiendamine paindlikum. Võib ju eeldada, et etendusasutuste maastik areneb ka edaspidi ning kriteeriume on vaja kohendada. Analoogselt on reguleeritud ka näiteks muuseumide ning spordivaldkonna riigieelarvest toetamine. Arvestades mitmesuguseid keerulisi vaidlusi seaduse tõlgendamise teemadel lisatakse määrusele lisadena detailne kriteeriumide kirjeldus ning komisjoni hindamissüsteem.

Loomulikult on loomingulise tegevuse hindamine ekspertkomisjoni poolt endiselt mingis osas subjektiivne, kuna kunst ei saagi olla 100% kirjeldatud ja etteaimatav. Siis lakkaks ta olemast kunst ja muutuks pelgalt meelelahutuseks. Rahastamissüsteemi täpsustava määruse arutelud veel jätkuvad. Määrus kehtestatakse pärast uue seaduseversiooni vastuvõtmist.

Mida veel uuendatakse?

Etendusasutuse seadus kirjeldab mitmeid tööprotsesse seoses etendusasutuse toimimisega, need on üle vaadatud ning kaasajastatud vastavalt hetkepraktikatele. Lisaks on etendusasutuse seadus seotud mitmete teiste seadustega, sh autoriõiguste seadus, säilituseksemplari seadus, arhiiviseadus, sihtasutuste seadus jpt. Uues versioonis on ka nende seaduste vahepealsete muudatustega arvestatud ja neist tulenevad nõuded üle vaadatud ning viidud etendusasutuse seadus vastavusse teiste kehtivate õigusaktidega, samuti välditud mujal sätestatu tarbetuid kordusi.

Mis ei muutu, kuigi seadust uuendatakse?

Kindlasti ei muutu see, et etendusasutuste toetamise peamiseks eesmärgiks on tagada Eestis mitmekesine teatrimaastik, nii publiku pingilt kui ka laval ja lava taga olijate vaatest. Samuti ei muutu see, et etendustegevus peab olema regionaalselt kättesaadav. Ega ka see, et etendustegevus peab pakkuma põnevust ja pinevust nii kodumaal kui ka piiri taga.

Keda seaduse uuendamine mõjutab?

Kavandatavad seadusemuudatused puudutavad kõiki ministeeriumist toetust taotleda soovijaid. Kaudselt on seadusemuudatustest mõjutatud kõik etendusasutustes töötavad inimesed ning loomulikult ka etendusasutuste publik.

Milline on seaduse uuendamise protsessi edasine ajakava?

Etendusasutuse seaduse muutmise seaduse uuendatud eelnõu esitati ministeeriumidele ja partnerorganisatsioonidele kooskõlastamiseks 2021. aasta veebruaris. Plaanis on justiitsministeeriumiga kooskõlastamise järel esitada seaduse eelnõu valitsusele maikuus ja riigikogule sügisel 2021. Kui kõik etapid lähevad plaanipäraselt, jõustub muudetud seadus uue aasta saabumisega.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

01.04.2021|Kultuuriministeerium

Anneli Ott: lisaeelarve 42 miljonit eurot võimaldab sektoril ellu jääda

Riigikogus kiireloomuliselt menetletav 641 miljoni euro suurune lisaeelarve toob mahuka abipaketi ka kultuuri- ja spordivaldkonnale. Pisut kergemalt saavad hingata nii organisatsioonid kui ka vabakutselised loovisikud, sest abipakett võimaldab sektoril jääda ellu.

Theodor Sink. Foto: Kaupo Kikkas
01.04.2021|Kultuuriministeerium

Eesti on fookuses mainekaimal klassikalise muusika saidil Bachtrack

Eesti noored muusikud ja Eesti muusika on fookuses globaalse haardega klassikalise muusika saidil Bachtrack, mis on üks tunnustatumaid kanaleid nii muusikaprofessionaalide kui ka kõrgkultuurihuvilise publiku hulgas.