Laulu- ja tantsupeoliikumise toetamine

Üle 150 aasta vanune laulu- ja tantsupidude traditsioon on Eesti kultuurilise ja paikkondliku identiteedi lahutamatu osa. Sellisena kestes on eeldus Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamiseks läbi aegade.
Alates 2003. aastat on laulu- ja tantsupidu olnud UNESCO vaimse pärandi meistriteoste esindusnimekirjas.

Pidude traditsiooni jätkumine on oluline nii Eesti riigile kui rahvale. Selleks on Kultuuriministeerium ette võtnud samme selle Eestis ja maailmas ainulaadse vaimse pärandi elujõulisuse hoidmiseks, et meie rahvapeo pidamise rõõmu jätkuks ka järgmistele põlvedele.  

2019. aasta laulupidu. Foto: Sven Zacek

 

Uuringutulemused: laulu- ja tantsupidude liikumise traditsioon on ohus

Kultuuriministeerium tellis koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (ELT SA), Eesti Kooriühingu (ERK) ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga (ERRS) 2019. aastal Mõttekojalt Praxis uuringu, et uurida peoliikumises osalevate juhendajate töötingimusi ja sotsiaalset kaitstust. Luubi alla võeti ka kollektiivide finantsmajanduslik seis. Uuringust selgus, et noori laulu-ja tantsupidude juhendamise kutse ei motiveeri kuna see pole tasustatud töö ja ei paku piisavat töötus- ja ravikindlustuse kaitset. Samuti tuli analüüsist välja, et üle poole praegustest juhendajatest jäävad peatselt pensionile ning ka kollektiivid ei ole majanduslikult jätkusuutlikud.

Laulu- ja tantsupeo registri andmetel osaleb liikumises umbes 70 000 harrastajat ja mõni tuhat juhendajat.
 
  • Laulu- ja tantsupidude kestmine praegusel kujul ei pruugi olla iseenesestmõistav. Juhendajate põud terendab juba nähtavas tulevikus. 35% juhendajatest on 54-aastased ja vanemad, alla 35-aastaseid on vaid 15%.
  • Kollektiivide eelarved on pigem tagasihoidlikud, ligi pooltel neist jääb hooaja eelarve 1000 euro juurde. Kulud ületavad sageli tulusid. Üks kollektiivi liige maksab aastas liikmemaksu keskmiselt 25 kuni  30 eurot.
  • Enamikul juhendajaist, 84%, on kõrgharidus, sealhulgas erialane kõrgharidus 55%. Sellele vaatamata ei ole kollektiivi juhendamine nende põhitöö. Eestis keskmiselt on kõrvaltöö osakaal 6%, selles valdkonnas aga 90%.
  • Juhendamistöö ei paku piisavat töötus- ja ravikindlustuse kaitset. Ülekaalus on tähtajalised lepingud, mis jätavad juhendajad mitmeks kuuks ilma sotsiaalsest kaitsest. Kohati puuduvad lepingulised suhted üldse.
  • Sageli juhendatakse mitut kollektiivi. Kõige suurem osa juhendajatest (36%) saab töötasuna 51 kuni 100 eurot kuus kollektiivi eest. Enamik (77%) juhendajatest tunneb, et nende töökoormus pole saadava tasuga vastavuses. Eesti keskmise palga teenimiseks peaks juhendaja enda kanda võtma keskmiselt 9 laulukoori, mis on mõeldamatu.

Uuring ja kokkuvõtted

 
 

Laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate palgatoetusmeede

 

Uuringutulemustest inspireerituna valmis 2021. aastaks laulu-ja tantsupeo kollektiivide juhendajate tööjõukulude katmise toetumeede, millega väärtustatakse laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte. Meetmega plaanitakse juhendajatele anda võimalus töötasu tõusuks, sealhulgas kehtestatatakse miinimum tasumäär. Palgatoetusmeetme 2021. aasta maht on 2,7 miljonit eurot ja sellega tegeleb Eesti Rahvakultuuri Keskus

Toetust makstakse juhendaja tööandjale kavandatud ning regulaarse kollektiivi juhendamise toetamiseks. Selle tulemusel tagatakse võimalikult paljudele juhendajatele senisest õiglasem ja tänapäeva ootustele vastav töötasu ning töölepingust tulenevad sotsiaalsed garantiid. See omakorda võimaldab juhendajatel keskenduda otseselt juhendamisele kui põhitööle ning kindlustunne tagab omakorda professionaalide pealekasvu. Oluline eeldus muude tingimuste seas on, et kollektiivi juhendajaga on sõlmitud tööleping ning kollektiivi juhendaja tööandja peab olema valmis oma panuseks vähemalt 50% ulatuses töötaja tööjõukuludest. Kollektiivi juhendajal peab ühtlasi olema erialane kutsetunnistus.

18. jaanuaril 2021. aastal  jõustus Riigi Teatajas kõnealune meetmemäärus "Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord".


2021. aastal toimub toetusmeetmest erandkorras kaks taotlusvooru:

  • I taotlusvoor alates 1.03.2021
  • II taotlusvoor alates 01.08.2021

Edaspidi, alates 2022. aastast toimub taotlusvoor üks kord aastas.

Rohkem infot palgatoetusmeetme ja selle taotlusvoorude kohta saab keskuse kodulehelt.

Valiku korduma kippuvatest küsimustest meetme kohta leiab siit.

 

Pressiteated ja valik meediakajastusi

 

 
Eino Pedanik
rahvakultuurinõunik
 
Brita Tuuling
kommunikatsiooninõunik

 

Viimati uuendatud: 26. märts 2021